laupäev, 18. märts 2017

Kunstlik viljastamine- mis?

Normaalsel aktiivset suguelu elaval naisel, vanuses 20-30 a, on iga kuu võimaluse rasestuda, rasestumise tõenäosus on 25%. 
Igast kümnest rasestuda soovivast naisest rasestub ühe aasta jooksul ligikaudu üheksa. 
Ent üks kümnest ei rasestu – ja need naised on kas viljatud või on nende viljastumisvõime madalam. 
Viljatust defineeritakse arsti poolt tavaliselt kui võimetust viljastuda üheaastase proovimisaja jooksul.

Viljatuse ravimine kunstliku viljastamise abil on kaasaegse meditsiini üks kõige progressiivsemaid valdkondi. Alates esimese katseklaasilapse – Louise Brown (UK) – sünnist 1978. a.



Mida tähendab IVF ?

Kehaväline viljastamine ehk IVF on üks kunstliku viljastamise meetoditest.
Kõigepealt kutsutakse esile "superovulatsioon", mille printsiip on stimuleerida munasarju tootma rohkem kui 1 munarakk. Munarakud võetakse punktsiooni teel munasarjast välja. Munarakud viljastatakse spermaga. Viljastatud munarakud arenevad inkubaatoris 2-3 päeva, mille jooksul neist arenevad embrüod.
Siirdatavad embrüod kasvatatakse blastotsüsti staadiumisse ning siirdatakse emakasse.
Edu oluliseks eelduseks on vahekorra õige ajastamine ravi tulemusena saadava ovulatsiooniga – seetõttu on ravile reageerimise jälgimine selle programmi paratamatu osa selleks, et tõsta eduka rasestumise võimalust ja minimeerida igasugused riskid.
Keskmine rasestumisvõimalus ühekordse ravitsükli järel on 15-25%.



Tekst on refereeritud Elite Kliiniku lehelt 




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar